Hoonearendajate TOPi võitnud Invego Groupi asutaja ja tegevjuhi Kristjan-Thor Vähi sõnul jääb 2025. aasta ettevõtte ajalukku eelkõige Krulli Pargi valmimise tõttu. Samal ajal kasvatab firma hoogsalt tegevust Lätis ning juhi sõnul muutub konkurents kinnisvaraturul järgmisel aastal veel teravamaks.
„Kuigi meid teatakse ennekõike elamupiirkondade arendajana, siis eelmine aasta läheb Invego ajalukku Krulli Pargi ärikvartali aastana,“ ütles Kristjan-Thor Vähi.
36 000 ruutmeetri üüritava pinnaga Krulli Park, mida tuntakse ka Wise’i kvartalina, on Vähi sõnul projekt, mille üle ettevõte võib erilist uhkust tunda. Arendus on saanud aasta kinnisvarateo 2025 tiitli ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia, olnud nomineeritud Eesti Sisearhitektide Liidu ja Kultuurkapitali aastapreemiatele ning aasta arendusprojekti tiitlile. Lisaks on projekt pälvinud Tallinna linna tunnustuse ajaloolist pärandit rikastava renoveerimise eest, keskkonnadisaini Kuldmuna ning Eesti Disainiauhindade pronksi.
Elukondliku kinnisvara poolel jõudis mullu lõpule 508 koduga Tiskreoja elurajooni müük. Keila Pargikodude arendus sai Vähi sõnul aktiivse hoo sisse ning Lätis edenesid Miera Rezidences, Vitolu Parksi ja koos Efteni fondiga arendatava Marupes Sirdsi
müük.
Tänavu müüdud kodude arv kasvas 40 protsenti
Ka 2026. aastat kirjeldab Vähi tugeva ja tegusana. Esimesel poolaastal müüs Invego kokku 118 uut kodu – Eestis 43 ja Lätis 75. Seda oli 40 protsenti rohkem kui aasta varem
samal ajal.
Varakevadel jõudis lõpule koos Efteni fondiga rajatud Uus-Järveküla arendus Eestis ning koostöös Reterraga tehtud Parka Kvartals Riias. Hiljuti andis ehitaja Invegole üle ka Luccaranna elurajooni viimased majad.
„Ehk siis ka teine meie viimaste aastate siinne suurprojekt saab punkti,“ ütles Vähi.
Uutest projektidest alustas ettevõte Haabneemes Verve ridamajade piirkonna rajamist. Vähi sõnul põhineb see uudsel arhitektuurikontseptsioonil. Riias tõi Invego turule kakssuuremahulist arendust – Tornakalna Terases ja Nordale.
Ärikinnisvara poolel valmis Telliskivis uus ärihoone, mis on Vähi sõnul praeguseks sajaprotsendiliselt üürnikega kaetud. Varakevadest asub seal ka Invego enda peakontor.
Lätis võib lisanduda veel kuni kolm projekti
2027. aasta kohta kasutab Vähi ennekõike märksõna „Teeme ära!“. Ettevõttel on tema sõnul korraga töös suur hulk projekte ning järgmise aasta ülesanne on need plaanipäraselt ellu viia.
„Kõik on tegelikult plaanipärane, lihtsalt tööd on tõesti palju,“ ütles Vähi. Tema sõnul võimaldab suurt töömahtu hallata tippspetsialistidest koosnev meeskond. „Kes palju
teeb, see palju jõuab.“
Kõigi kaheksa praegu Lätis avalikus arenduses oleva projekti ehituslepingud on Vähi sõnul juba sõlmitud ning arendused liiguvad edasi. Ta peab täiesti võimalikuks, et Invego tuleb lähema aasta jooksul Lätis välja veel kahe-kolme uue projektiga.
Vähi rõhutas, et suure projektimahu taga ei ole soov lihtsalt võimalikult palju ehitada. Invego eesmärk on tema sõnul kujundada Lätis mitmekesine portfell, kus arendused paiknevad Riia ja selle ümbruse erinevates piirkondades ning on mõeldud erinevatele
kliendirühmadele.
Ühest segmendist on ettevõte siiski teadlikult loobunud.
„Ainus, mida me tõesti Lätis ei tee, on kõige odavama otsa korterid, sest need lihtsalt ei vastaks meie poolt endale seatud kvaliteedi baasnõuetele,“ ütles Vähi.
Vähi: statistika näitab turu tegelikku olukorda viitega
Eesti kinnisvaraturu olukorda peab Vähi praegu märksa paremaks, kui osa ametlikust statistikast esmapilgul näitab. Tallinna turg on tema hinnangul olnud viimased aasta
kuni poolteist aktiivne.
Ühe märgina turu toimimisest tõi ta esile Tallinna uued kallima otsa projektid. Vähi sõnul on arendajad käivitanud pealinnas kolm-neli väga kõrge hinnatasemega projekti, kus korterite ruutmeetrihind ületab 10 000 eurot.
Tema hinnangul tähendab projektide ehitusse jõudmine, et vajalik hulk kortereid on finantseerimise saamiseks juba enne lõplike tehingute vormistamist müüdud. „See on tegelikult selge kinnitus, et turg toimib,“ ütles ta.
Ametlik statistika kajastab Vähi sõnul turul toimuvat viitega, sest sinna jõuavad eelkõige juba sõlmitud asjaõiguslepingud ja registrisse kantud tehingud. Arendusprojekti müügi alustamise ja lõpliku asjaõiguslepingu vahel võib aga olla mitu aastat.
Seetõttu võib statistika tema sõnul turu pöördeid näidata eksitava ajalise nihkega. Paar aastat tagasi jättis see mulje, et turul oli kõik korras ajal, mil tegelik müügitegevus juba tammus paigal. Praegu on olukord Vähi hinnangul vastupidine: aktiivsus on kasvanud,
kuid kogu paranemine pole veel ametlikesse numbritesse jõudnud.
„Terad eralduvad veelgi enam sõkaldest“
Vähi prognoosib, et tehingute arv jätkab tasapisi kasvu ning ka hinnad liiguvad ülespoole. Viimase põhjus on tema sõnul lihtne: sisendid ja muu ümbritsev majandus
muutuvad kallimaks.
Samas näeb ta 2027. aasta olulise riskina pakkumise kasvu. „Fakt on see, et ehitatakse palju ja turg järgmisel aastal küllastub veelgi,“ ütles Vähi.
See pikendab tema hinnangul paljude projektide müügiperioode. Pikem müük tähendab omakorda, et osa kinnisvaraarendusse raha pannud investorite tootlus võib jääda loodetust tuntavalt väiksemaks.
Vähi hinnangul suureneb seetõttu erinevus heade ja nõrgemate arenduste vahel. „Terad eralduvad veelgi enam sõkaldest ehk mida nõrgem toode, seda pikem müügiperiood,“ ütles ta.
Kõige keerulisem võib tema sõnul olla ühe projekti jaoks loodud arendusettevõtetel, eriti juhul, kui neil pole piisavalt pikaajalist ja odavat kapitali. Sellises olukorras muutub pikk müügiperiood kiiresti oluliseks finantskoormuseks.