Lõppev aasta oli Eesti kinnisvaraturul mitmes mõttes hea aasta ja vähemalt viis asja jääb sellest meelde ka kauemaks, on kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi veendunud.
„Nii mõnelegi meeldib täna rääkida suurest laojäägist ja madalast ostuhuvist, aga tegelikult oli igati korralik aasta. Kokkuvõttes panen hindeks julgelt tugeva neli plussi,“ võtab Kristjan-Thor Vähi aasta kokku.
Kõige olulisem: elukondliku kinnisvara turu kindlustunne taastus
„Tõsi, me ei ole tehingute rohkuselt kunagise tipu lähedalgi, aga vahepealsest mõõnast oleme samas väga kenasti tagasi tulnud. Tallinnas toimub iga kuu ligikaudu 700 korteritehingut, mida on ka ajaloolisest keskmisest veidi rohkem,“ sõnab Invego juht.
Ta lisab, et kindlustunde kasvu parim tõend on kodulaenude maht, mis kasvas Eestis aastaga ühe miljardi euro võrra. „Koduostjad olid terve aasta aktiivsed, mida on toetanud ka palgakasv ja stabiilne intressikeskkond,“ kommenteerib Vähi.
Uute büroopindade Eesti rekord
„Kokku ligi 100 000 ruutmeetrit uut kvaliteetset kontoripinda eesotsas selliste märgiliste projektidega, nagu Arter ja Krulli Park – nii võimsat aastat polegi Eestis selles sektoris kunagi varem olnud,“ rõhutab Vähi ja muigab, et võib-olla 45 aastat tagasi, vahetult enne olümpiamänge, sai Tallinn viimati nii suures mahus korraga juurde moodsat kommertspinda.
„Büroopindade maht on Tallinnas viimase tosina aasta jooksul kahekordistunud. Mitmed mahukad arendused on täna käimas ja nii hakkab teisest otsast vanu maju tühjaks jääma. Lähiaastate suur küsimus ongi: mis neist edasi saab? Pakkusin, et linn võiks eriliselt hoogu anda projektidele, kus vanast büroomajast tondilossi asemel kiires tempos uued kodud arendatakse,“ räägib Invego juht.
Aastahitt 2025: oma kodu uues ridamajas
Varasemate aastate tavalise paarismaja asemel müüakse Tallinnas ja Harjumaal sel aastal kindlalt üle 300 uue ridamajakodu, mis tähendab, et kasv on tugevalt üle 50%.
„Ridamaja on 2025. aasta hitt-toode. Me oleme ainuüksi Uus-Järveküla elurajoonis, mida koostöös EfTENiga arendame, müüme sel aastal pea 40 uut kodu. Selle tempo juures on algselt 2027. aastani plaanitud 165 koduga arendusprojekt juba eelolevaks suveks tõenäoliselt lõpuni välja müüdud olla,“ näitlikustab Vähi.
Pikem trend: inimesed kolivad Tallinnast välja üha meelsamini
See on Vähi sõnul trend, mille algsed põhjused on jõukohasemad hinnad, rahulikum keskkond ja aina paremaks muutuv taristu. „Mõtteviisi muutumine on tulnud pikema perioodi jooksul, kuid tänaseks on veel lisandunud äratundmine, et üldine elukvaliteet on uues elurajoonis lihtsalt nii palju parem,“ räägib Vähi ja selgitab, et kuigi nelja seina vahel võib kena remondiga palju ära teha, siis uus maja on uus maja, standardid on kohe kõrgemad ja järgmised 15–20 aastat on ka ootamatute kulude osas muretud.
„Lisaks siis terviklikult ja tänapäevaselt lahendatud keskkond jalgteedest mänguväljakute ja haljastusest terviseradadeni. Kui panna joonele uus korter näiteks Keila Pargikodus või samas hinnaklassis vanem nii-öelda mägede korter Tallinnas, siis on tegelikult väga raske viimase kasuks argumente leida,“ kinnitab Vähi.
Aasta ahhaa-moment: kõik said teada, et Riias on kodu osta pea kolmandiku võrra odavam kui Tallinnas
Kristjan-Thor Vähi kinnitab, et see on endiselt täpselt nii ja selle peamine põhjus on menetlusaeg – kui Tallinnas ja lähiümbruses võib paberimajandus esmalt röövida arendajalt kümme aastat, siis Riias toimub sama pigem paari aastaga. „Aeg on raha ja nii kuhjuvadki pikema menetluse jooksul erinevad kulud, mis lõpuks väljenduvad korterite hinnas. Kui õigesti aru sain, siis uus linnapea lubas selle asja viimaks korda teha. Arusaadavalt on see kõigi tallinlaste huvides,“ ootab Vähi pikisilmi, et asjad kiiremini liikuma hakkaksid.